Riik:	Tšehhi Vabariik (tšehhi k: Česká republika)
Pindala:	78 867 km²
Rahvaarv:	10,5 miljonit inimest (2015)
Rahvastiku tihedus:	134 inimest/ km²
Riigikeel:	tšehhi keel
Riigikord:	parlamentaarne demokraatia
Riigipea:	president Miloš Zeman
Valitsusjuht:	peaminister Andrej Babiš (ANO)
Pealinn:	Praha
Rahaühik:	Tšehhi kroon, CZK; 1 kroon = 100 hellerit (halíř)
Vahetuskurss:	1 EUR ~27,48 CZK (seisuga jaanuar 2014)

 

Majandusülevaade

Kui 2014. aastal näitas Tšehhi SKP 2.0% tõusu siis 2015.a kasvas majandus juba 4.3%. See oli viimase 8 aastasta tugevaim tõus, mida vedas eratarbimine (kasv 2.9%) ja investeerimisaktiivsus (tõus 0.1%).

Tugev majanduskasv tagas ka hea pakkumise tööjõuturul, töötus langes jõudsasti. Inflatsiooni see aga kaasa ei toonud, vaatamata kiirele kasvule on inflatsioon pea olematu.

Riigieelarve defitsiit langes 1.9%lt 2014. aastal 0.4%ni 2015. aastal (SKPst). Valitsussektori võlg jäi 2015. aastal veidi suuremaks kui prognoositud: 1836.2 miljardi tšehhi krooni (41.1% SKPst). Siiski, 2014. aastal oli võla osakaal SKPst 42.7%.

 

Valik majandusnäitajaid 2007-2014

	SKP kasv %	Inflatsioon %	Välisinvesteeringud (FDI) % SKPst	Töötus %	Valitsussektori eelarvepositsioon % SKPst	Jooksevkonto saldo % SKPst
2007	5.5	3.0	5.8	5.3	-1.7	-4.3
2008	2.7	6.3	2.9	4.4	-0.5	-1.9
2009	-4.8	0.6	1.5	6.7	-4.9	-2.3
2010	2.3	1.2	3.1	7.3	-4.0	-3.6
2011	2.0	2.1	1.1	6.7	-3.5	-2.1
2012	-0.8	3.5	5.4	7.0	-2.5	-1.6
2013	-0.7	1.4	...	7.0	-2.0	-0.5
2014	2.0	0.4		6.1	-1.8	0.6
2015	4.3	0.3		5.0	-1.4

_{Allikad: Eurostat ja Tšehhi Statistikaamet}

Tööhõive

2015. aastal vähenes keskmine töötuse määr 5.0%ni, milleks lõi eeldused kiiresti kasvav majandus.

Keskmine (bruto)palk oli 2014. aastal 25 686 Tšehhi krooni (u 940 eurot). Kui 2013. aastal keskmine brutopalk aastases võrdluses ei kasvanud, siis 2014. on Tšehhi Statistikaamet märkinud selle 2.4% tõusu. Pikaajalises võrdluses olid eelmisel aastal kõrgeimad palgad pangandus- ja kindlustussektoris kuid ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor ei jää kaugele maha.

Eurostati andmete kohaselt on keskmiselt Tšehhis ühele töötajale tehtavad kulud (töötatud tunni kohta) Ida-Euroopa riikide seas kõrgeimad (10 eurot, samas kui EL keskmine on 24.2 eurot).

Väliskaubandus

Tšehhi eksport moodustas 2014. aastal 131.3 miljardit eurot, tõus võrreldes 2013. aastaga 7.5%, ja import 115.3 miljardit eurot, tõustes aastases võrdluses 6.1%.

Olulisemad ekspordipartnerid olid 2014. aastal naaberriigid Saksamaa (32%), Slovakkia (8.4%) ja Poola (6.0%). Enim kaupu imporditi Saksamaalt (26.1%), Hiinast (11.3%) ja Poolast (7.7%). Tšehhi peamised kaubanduspartnerid pole viimastel aastatel olulisel määral muutunud: suurima eksportturu Saksamaa suunal Tšehhi väljavedu 2014. aastal isegi veidi tõusis. Kui 2013. aastal kaupade väljavedu kasvu ei näidanud, siis 2014. aastal suurenes kaupade väljavedu nii EL kui ka arenevate riikide suunal. Kaupade väljavedu Venemaale vähenes 0.6% 2014. aastal.

Eesti-Tšehhi kaubavahetus

2014. aastal oli Tšehhi Eestile käibe osakaalult 18. väliskaubanduspartner, positsioon jäi eelneva aastaga võrreldes samaks kuid käive tõusis 3.6%, moodustades 237.3 mln eurot. Eksport Tšehhi moodustas 2014. aastal 49.4 mln eurot (Tšehhi oli Eestile 25. ekspordipartner) ning import Tšehhist 187.9 mln eurot (osakaalult 15. partner).

Peamisteks ekspordiartikliteks on masinad ja seadmed, elektriseadmed ja nende osad, tekstiil ja tekstiilitooted, metallid ja metallitooted.

Tugevate tööstustraditsioonidega Tšehhi impordist moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi ka plast- ja kummitooteid.

Eesti-Tšehhi kaubavahetus 2007-2015 (miljon eurot)

Aasta	Eksport	Import	Käive	Bilanss
2007	30,5	119,3	149,8	-88,8
2008	46,4	135,8	182,2	-89,4
2009	31,1	84,9	116,0	-53,8
2010	51,6	104,3	156,0	-52,6
2011	47,0	161,2	208,2	-114,2
2012	61,5	183,9	245,5	-122,4
2013	48.3	180.5	228.9	-132.1
2014	49,4	187,9	237,3	-138,5
2015	54,8	190,8	245,6	-136,0

_{Allikas: Eesti Statistikaamet}

Välisinvesteeringud

Alates 1993. aastast on Tšehhi Vabariiki otseselt investeeritud (FDI) 156.34 miljardit eurot (2014. aasta andmed pole lõplikud). Selle perioodi jooksul on tulnud enim investeeringuid Saksamaalt (21.8%), Austriast (13.2%) ja Hollandist (12.6%). Üle 4 miljardi euro on Tšehhi investeeritud veel Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist ja Belgiast. Tšehhi on olnud atraktiivne ka Jaapani (Panasonic, Sony, Mitsubishi) ja Korea (Hyundai) investoritele, kes on investeerinud peamiselt auto- ja elektroonikatööstusesse.

Valdav enamus välisinvesteeringutest on Euroopa päritolu (2014. a 93.8%). Tšehhi tööstuse uhkus – Škoda autotehased – kuulub Volkswageni kontserni. Üle poole kõikidest investeeringutest on tehtud töötlevasse tööstusesse (31.7%) ja finants- ning kindlustusettevõtlusesse (21.2%). Tšehhis on registreeritud ligikaudu 4500 välisosalusega ettevõtet, millest 68.7% on täielikult välisomanduses ning 26.2% puhul ületab välisosalus 50% ettevõtte kapitalist. 2012. aastal oli välisinvesteeringute sissevool Tšehhi viimase 5 aasta suurim. Ernst & Youngi hinnangul on Tšehhi Vabariik järgmise kolme aasta jooksul Euroopas atraktiivsuselt 7. majanduskeskkond. Tšehhi eelisteks on kvalifitseeritud tööjõud ja asukoht Euroopa südames. Tšehhi riigireiting on kõrge: Moody’s järgi A1, Standard & Poor’s järgi AA- ja Fitchi järgi A+. Tšehhi majanduse väljavaateid näevad kõik reitinguagentuurid stabiilsena. Välisinvesteeringute teostamist edendab riiklik agentuur CzechInvest.