Magda Remmelgas sündis 1897. aastal Harjumaal Anija külas perekond Remmelgase kolmanda lapsena. Varsti pärast seda, kui ta oli alustanud oma keskkooliõpinguid Weisenbergis Saksamaal, puhkes Esimene maailmasõda. Magda läbis Punase Risti kursuse ning asus haavatud ja haigeid sõdureid ravima Peterburi ühes suurimas välihaiglas. Pärast nelja-aastast teenistust, bolševike revolutsiooni ajal 1917. aastal, koliti haigla ümber Siberisse Tšeljabinski. Pärast selle likvideerimist bolševike poolt ja kolmekuulist internatsiooni liitus Magda Remmelgas 1918. aasta juunis Tšehhoslovakkia Leegioniga ja asus tööle esimeses Tšehhoslovakkia haiglas. Ta sai haavatud ja haigete Tšehhoslovakkia leegionäride seas väga populaarseks. Hiljem sõitis ta koos Tšehhoslovakkia vägedega kuni Vladivostokini ja purjetas siis Euroopa poole, et lõpuks 1920. aasta oktoobris Prahasse jõuda. Seal jätkas ta patsientide ravimist ühes Praha haiglas, õppides samal ajal Karli ülikoolis kehakultuuri.

Pärast õpingute lõpetamist naasis Magda Tallinnasse, kus elasid tema ema ja vennad. Ta töötas kehalise kasvatuse õpetajana erinevates Tallinna koolides, kuid oli seejuures ka Tallinna spordi- ja kultuurielu väsimatu organiseerija ja edendaja, tehes tihedat koostööd ka Tšehhoslovakkia saatkonnaga. Samuti tegi ta sageli kaastööd Tšehhi ja Eesti ajakirjadele, avaldades mõlema riigi kohta tähelepanuväärseid artikleid. 1932. aastal tõi ta rühma Eesti võimlejaid Prahas toimuvale spordifestivalile ning kohtus sel puhul ka Tšehhoslovakkia esimese presidendi Tomáš Garrigue Masarykiga.

Kahjuks katkes Magda elutee väga ootamatult – 1935. aastal suri naine Pärnus operatsiooni komplikatsioonide tagajärjel. Magda matused toimusid Tallinnas ning matusetalitusel anti talle postuumselt üle Tšehhoslovakkiale osutatud teenete eest Valge Lõvi orden. Tema Praha sõbrad algatasid aga rahakogumise pronksist büsti valmistamiseks ja Magda hauale paigaldamiseks. Büst taastati hiljem Eesti Sõjamuuseumi poolt ning seda sai näha ka nüüd sõjamuuseumis toimunud vastuvõtul.