Eelnenud kohtumised toimusid välisminister Urmas Reinsalu ja peaminister Kaja Kallase osalusel. Seekordne kohtumine andis suurepärase võimaluse mõtiskleda peagi selja taha jääva aasta üle. Nagu president Karis oma sõnavõtus  tõdes, läheb 2022 ajalukku väga sünge aastana, millele on pitseri löönud eelkõige Venemaa agressioon Ukrainas, aga ka energiakriis ning üleüldine elukalliduse tõus. Seoses sellega avanes suursaadikutel võimalus presidendile küsimusi esitada, mis tõi endaga kaasa sisuka mõttevahetuse erinevatel päevakajalistel teemadel. Arutlusele tulid jätkuv toetus Ukrainale, Venemaa agressioon, sõjapõgenike temaatika, Euroopa ühtsus, nii sõjaline kui energiajulgeolek, NATO laienemise olulisus ja palju muud.

Samal ajal aga heideti üheskoos pilk ka juba tulevikku – millised saavad olema 2023. aasta väljakutsed ja eesmärgid. Loomulikult arutati muuhulgas ka märtsis toimuvate Riigikogu valimiste üle. Eesti elust rääkides rõhutas president Karis vajadust kasutada kõiki vahendeid, et tagada inimeste hariduse edendamine, seda nii laste kui täiskasvanute puhul. Samuti pidas ta väga oluliseks vaimse tervise teemat, iseäranis noorte vaimset tervist.

President Karis tänas Tšehhit tulemusliku Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise eest sel keerulisel ajal, tuletades ühtlasi meelde, kuivõrd oluline on rasketel aegadel kokku hoida. Tema sõnul on Euroopa Liidu ühtsus ja otsustusvõime määrava tähtsusega ka tulevikus, seismaks vastu Vene agressioonile ja aitamaks Ukrainal sõda võita. Selleks julgustas ta EL liikmesriike kaitsekulutusi suurendama ning rõhutas NATO laienemise äärmist olulisust mitte üknes Euroopa, vaid kogu maailma julgeolekule.

Euroopa Liidu Nõukogu roteeruv eesistumine saab Tšehhi jaoks läbi käesoleva aasta lõpus, kuna 1. jaanuaril 2023 antakse eesistumise teatepulk üle Rootsile.