česky  english  eesti keel 

Laiendatud otsing
na_celou_sirku
Photo: ERR
teade artiklist Trükkida Decrease font size Increase font size

Tšehhi diplomaadid osalesid Tallinnas holokausti mälestuspäeval ja Liiva mälestusmärgi avamisel

Eesti pealinn Tallinn ühines 27. jaanuaril üle kogu maailma peetavate üritustega, mälestamaks Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamist 1945. aastal. 

Juba aastaid meenutab rahvusvaheline üldsus sümboolselt sel kuupäeval Shoa õudusi, kui Teise maailmasõja ajal mõrvati koonduslaagrites enam kui 6 miljonit juuti. Samuti märgib see päev tungivat vajadust võidelda järjepidevalt antisemitismi ja muude rassiliste või usuliste vihkamis- ja sallimatusilmingute vastu.

Liiva kalmistul toimunud ürituse korraldas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga ning sündmusest võtsid teiste seas osa ka Tšehhi suursaadik, saatkonna asejuht ning sõja- ja õhuväeatašee. Kalmistule püstitatud mälestusmärgi juures avaldati austust mitmetele sadadele juudi rahvusest ohvritele, kes 1941. aastal paiga lähedal tankitõrjekraavides hukati.

Eesti Vabariigi president Alar Karis avaldas mälestusmärgi avamise puhul peetud kõnes austust natside okupatsiooni ajal mõrvatud juutidele, vihjates tõsiasjale, et paljud neist olid Eesti kodanikud, kes sõdisid Eesti vabadussõjas. Ta kutsus rahvusvahelist üldsust üles selliseid õudusi ja muid inimsusevastaseid kuritegusid ära hoidma, seostades neid peamiselt totalitaarsete režiimidega. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna viitas oma kõnes erinevatele paikadele Eestis, mis on seotud juutide hävitamisega Teise maailmasõja ajal, nagu Tallinn, Klooga, Kalevi-Liiva, Vaivara jt. Lisaks rõhutas ta vajadust seista holokausti eitamisele vastu ja tuletada eriti just nooremale põlvkonnale neid julmusi meelde. Sel põhjusel korraldab ministeerium ka talvekooli, et õpetada õpilastele mitte ainult holokausti, vaid ka juutide kui rahvuse, nende ajaloo, kommete ja kultuuri kohta.  

Tallinna diplomaatilise korpuse nimel pidas mälestustseremoonial kõne selle vanem, Läti suursaadik Raimonds Jansons, samuti pidas kõne ka Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson. Üritusel osalejatele anti ka Iisraeli mitteresideeriva suursaadiku Eestis Hagit Ben-Yaakovi kirjalik avaldus. Palve pidas Eesti pearabi Shmuel Kot, millele järgnes pärgade ja kivikeste asetamine mälestusmärgile.